Kiirlaenud Soomes

Parimad väikelaenud ja kiirlaenud Soomes, 9.01.2024 seisuga:

  1. Rahalaitos
  2. Omalaina
  3. Ferratum
  4. Bondora
  5. Fixura
  6. Vippi
  7. iRaha
  8. Lainasto

Kiirlaenud Soomes

Kiirlaenud on finantskohustused. Soovitame enne laenu taotlemist läbi mõelda enda rahalised võimalused ning periood, millal on võimalik laen tagastada. Kiirlaen, väikelaen või laen sobib kiirete ning lühiajaliste kulutuste finantseerimiseks. Iga laenu väljastamine on tasuline ning laenu tagastamata jätmisel võidakse anda nõue täitmiseks inkassofirmale,
millega kaasnevad lisakulutused laenu tagasi nõudmise eest. Edaspidised laenu nõudekulud laenu tagastamise eest tasub laenuvõtja. Laenu tasumata jätmisel võib olla edaspidine laenutaotlemine raskendatud ka teistest finantsasutustest! Enne otsustamist tutvu ka finantsinspektsiooni tarbijaveebiga,
laenutingimustega ning vajadusel konsulteeri asjatundjatega. Väljastatava 100-eurose ja 30-päevase kiirlaenu krediidi kulukuse määr on 56,85% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele koheselt ja maksimumsummas. Laenulepingute keeleks on eesti keel.
Kohtuväliste kaebuste ja vaidluste puhul on tarbijal võimalus pöörduda Tarbijakaitseameti poole.

Pea meeles!
  • Euribori suurus muutub ajas. Seetõttu ei ole võimalik ette näha, milline intressi arvutamise meetod on Sulle kuni laenukohustuse lõpuni soodsaim.
  • Eluaseme ja teiste kinnisvaraga tagatud laenude puhul pane tähele ka teisi intressile lisanduvaid kulusid (nt notaritasud).
  • Kinnisvaratagatisega laenude puhul tee endale selgeks, mida toob endaga kaasa hüpoteegi seadmine Sinu eluasemele või muule kinnisvarale.
  • Sul on õigus laenulepingust (v.a hüpoteegiga tagatud laenu korral) taganeda 14 päeva jooksul alates selle sõlmimisest. Sellisel juhul pead laenu tagasi maksma hiljemalt 30 päeva jooksul pärast taganemissoovi avaldamist.
  • Kui taganed lepingust 14 päeva jooksul, ei pea Sa seda laenuandjale põhjendama, kuid pead tasuma intresse perioodi eest, mil laenuraha oli Sinu käsutuses.
  • Kui soovid laenu ennetähtaegselt tagastada, siis jälgi, kas Sinu laenulepingus on sätestatud selleks etteteatamistähtaeg.
  • Ole ettevaatlik SMS- ja kiirlaenude võtmisega, sest selliste laenude tingimused on väga laenuandjakesksed ja intressid üldjuhul kõrgeimad.

Krediidi kulukuse määr näitab laenu kogukulu aastas ning selles arvestatakse laenuks võetud raha summat, tagasimaksmise aega, intressi protsenti, lepingutasu ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid. Kulukuse määra sisse ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel kiirlaenud ilma palgatõendita.

Psühholoogia magistri- ja doktoriõppe kava ja kirjandus

Mida magistriõpe endast kujutab? Magistriõppe läbinul on võimalik teha psühholoogia kutseeksam, bakalaureuse kraadiga seda võimalust pole.

Avalik info 10.september 2017 Tallinna Ülikooli õppeinfo süsteemis.

Magistriõppe kava

Kohustuslikud ained

Mitmemõõtmeline statistika.
Õppejõu poolt kursusel jagatud materjalid.
Niglas, K. Videoloengud mitmemõõtmelisest statistikast (saadaval
Digitehnoloogiate instituudis). DVD-de laenutamine toimub ka esimeses
seminaris.
Niglas, K. Statistika loengumaterjale (http://www.cs.tlu.ee/~katrin/wp/)
Niglas, K. (2007) Andmeanalüüs statistikapaketi SPSS 14.00 abil. Põhikursus Tallinn, TLÜ.
Asenduskirjandus
Tooding, L.M. (2007) Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes, Tartu
Parring, A.-M., Vähi, M., Käärik, E. (1997) Statistilise andme-töötluse algõpetus, Tartu
Tabachnick, B.G., Fidell, L.S. (1996) Using Multivariate Statistics. Third Edition. Harper Collins
Field, A. (2009) Discovering Statistics Using SPSS. Third Edition. Sage.

Kaasaegsed uurimused psühholoogias ja uurimistulemuste esitamine

Sotsiaalpsühholoogilised teooriad
Kohustuslik kirjandus. Kursuse läbimiseks vajalikud raamatud ja artiklid on välja pandud Astra maja õpikeskuses, kursuse PSP7034 riiulil.

Arenguteooriad.
Artiklid erialastest teadusajakirjadest ja raamatutest vastavalt valitud referaaditeemale.
Asenduskirjandus.
Miller, P. H. (2002). Theories of Developmental Psychology, 4th Ed; Thomas, R. M. (2000). Comparing Theories of Child Development, 5th Ed; Lerner, R. M. (2002). Concepts and Theories of Human Development, 3rd Ed; Green, M. (1989). Theories of Human Development: A Comparative Approach; Crain, W. C. (2005). Theories of Development: Concepts and Applications. 5th Ed; Parke, R., & Ornstein, P. (Eds.) (1994). A Century of Developmental Psychology; Austin, S. G. (2002). Developmental Theories Through the Life Cycle.

Individuaalsete erinevuste teooriad
Loengumapp “PSP7036 Individuaalsete erinevuste teooriad”;
Mõned peatükid raamatust: Pervin, L. A., John, O. P. (Eds.) (2008). Handbook of Personality: Theory and Research. (3rd ed.) New York: The Guilford Press
Asenduskirjandus.
Corr, P. J. , Matthews, E. (Eds.) (2009) The Cambridge Handbook of Personality Psychology. Cambridge: Cambridge University Press.

Magistriseminar.

Andmeanalüüsi interpreteerimine.
Loengumapp “PSP7038 Andmeanalüüsi interpreteerimine”;
Mõned peatükid raamatust: Tabachnick, B.G., Fidell, L.S (2006) Using Multivariate Statistics (5th edition). Boston: Allyn and Bacon
Lisainfo.
Hair, J.F., Anderson, R.E., Tatham, R.L., Black, W.C. (1995) Multivariate Data Analysis with Readings (4th ed.). New Jersey: Prentice Hall.
Harris, R. J. (2001) A Primer of Multivariate Statistics. New Jersey: Lawrence Erlbaum.
Stevens, J. P. (2001). Applied Multivariate Statistics for the Social Sciences (4th ed.) New York: Routledge.

Antisotsiaalne käitumine.
Valitud peatükid järgmistest raamatutest:
Clarke, R.M. (2011). Antisocial behavior: Causes, correlations and treatments. New York: Nova Science Publishers
Flannery, D.J., Vaszonyi, A.T., & Waldman, I.D. (2007). The Cambridge handbook of violent behavior and aggression. Cambridge University Press: Cambridge, UK
Geen, R.G. & Donnerstein, E. (1998). Human aggression: Theories, research and implications for social policy. San Diego, CA: Academic Press.
Paludi, M.A. (2011). The psychology of teen violence and victimization. Volume 1: From Bullying to Cyberstalking to Assault and Sexual Violation. Santa Barbara, CA: Praeger.
Asenduskirjandus.
Dozier, R.W., Jr. (2004). Miks me vihkame. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus
Flannery, D.J., Vazsony, A.T, Waldman, I.D. (Eds.) (2007) The Cambridge handbook of violent behavior and aggression. Cambridge: Cambridge University Press.
Geen, R. G. & Donnerstein, E. (Eds) (1998). Human aggression: Theories, research, and implications for social policy. San Diego, CA, US: Academic Press, Inc.
Hayes, N. (2002) Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim (peatükk agressiivsuse kohta)
Lykken, D. T. (1995). The Antisocial Personalities. Hillsdale, NJ: Lawrence Erlabaum Associates
McMurran, M., & Howard, R.C. (Eds). (2009). Personality, Personality Disorder, and Violence. Chichester (West Sussex) : Wiley-Blackwell
Worchel,S., Cooper, J., Goethals, G.R., Olson, J.M (2000). Social Psychology. Belmont: Wadsworth York: Longman (peatükk agressiivsuse kohta).

Kultuuriti võrdlev psühholoogia.
Berry, J. W., Poortinga, Y. H., Segall, M. H., & Dasen, P. R. (2004). , Cross-cultural psychology: Research and applications (2nd Ed.). Cambridge, UK.;
Shiraev, E. & Levy, D. (2009). Cross-Cultural Psychology. Critical Thinking and Contemporary Applications (4th Ed.). Allyn & Bacon, Boston.
Ward, C. A., Bochner, S., & Furnham, A. (2001). The psychology of culture shock. England: Routledge.
Online materjalid/reading: http://www.wwu.edu/culture/contents_complete.htm
http://scholarworks.gvsu.edu/orpc/topdownloads.html

Valikained

Välispraktika

Religioonipsühholoogia.
Lehtsaar, T. (1997). Äärmusliku usugrupi psühholoogia. Tartu: T Lehtsaare kirjastus.;
Lukas, E. (2000). Elu mõte: logoteraapilised vastused eksistentsiaalsetele küsimustele. Tartu: Johannes Esto Ühing.;
Asenduskirjandus.
Lehtsaar, T. (1994). Hingepilk. Kriisiolukordade pastoraalpsühholoogia. Tallinn: Logos; Lehtsaar, T. (1994). Hingepilk: Kriisiolukordade pastoraalpsühholoogia. Tallinn.,
sajandi suundumused psühholoogias

Kriminaalmenetluse psühholoogia.
Kohustuslik kirjandus sama, mis baka juriidilises psühholoogias.

Militaarpsühholoogia
Valitud peatükke (juhised esimeses loengus) järgmistest raamatutest:
Britt, W. T., Castro, C. A., Adler, B. A. (editors). (2006). Military Life: the Psychology of Serving in Peace and Combat. Praeger Security International: Westport (4 köidet: Military Performance; Operational Stress; The Military Familiy; Military Culture);
Kennedy, C. H. & Zillmer, E. H. (2006 või 2012). Military Psychology: Clinical and Operational Applications. New York, NY: Guilford Press;
Laurence, J. H. & Matthews, M. D. (editors). (2012). The Oxford Handbook of Military Psychology. Oxford: Oxford University Press Inc.;
Moore, B. A. & Barnett, J. E. (editors). Military Psychologists´ Desk Reference. Oxford: Oxford University Press Inc;
Õppejõu poolt iseseisvaks läbitöötamiseks antud artiklid või muud materjalid(nt. ajakirjad: Military Psychology, Small Group Rese
Asenduskirjandus
Britt, W. T. & Adler, B. A. (editors). (2003). The Psychology of the Peacekeeper: Lessons from the Field. Praguer Publisher: Westport;
Copp, T. & Humphries, O. M. (2010). Combat Stress in the 20th century: the Commonwealth Perspective. Kingston: Canadian Defence Academy Press;
Gal, R. & Mangelsdorff, A. D. (editors) (1991). Handbook of Military Psychology. Chichester: Wiley;
Andrews, H. D., Herz, P. R. & Wolf, M. B. (editors). (2010). Human Factors Issues in Combat Identification. Farnham, Burlington: Ashgate;
Freeman, S. M. & Moore, B. A. & Freeman, A. (editors). (2009). Living and Surviving in Harm´s Way: a Psychological Treatment Handbook for Pre- and Post-Deployment of Military Personel. New York: Routledge;
Matthews, M. S. & Laurence, J. H. (editors). (2011). Military Psychology. New York: SAGE Publication Ltd. (4 köidet: Selection, Training & Performance; Applied Experimental & Engineering Psychology; Stress & Resilience; Leadership, Culture & Morale);
Sinclair, R. R. & Britt, T. W. (editors). (2013). Building Psychological Resilience in Military Personnel: Theory and Practice. APA: Magination Press;
Adler, A. B.; Castro, C. A. & Bliese, P. D. (editors). (2010). Deployment Psychology: Evidence-Based Strategies to Promote Mental Health in the Military. APA;
Moore, B. A. & Penk, W. E. (editors). (2011). Treating PTSD in Military Personnel: A Clinical Handbook. Guilford Publications.

Juurdluspsühholoogia
Kohustuslik kirjandus sama, mis baka juriidilises psühholoogias.

Emotsionaalsed ja kognitiivsed protsessid
De Ridder & De Wit (2006), Self-regulation in Health Behavior. Wiley.

Spetsialiseerumise valikmoodulid.

Nõustamispsühholoogia.
Organisatsioonipsühholoogia.
Koolipsühholoogia.

Doktoriõpe

Mida see endast kujutab? Teadlase 4-aastane õpe, mis päädib PhD kraadiga.

Kohustuslikud ained.

Akadeemiline kirjutamine.
Hayot, Eric. 2014. The Elements of Academic Style: writing for the humanities. New York: Columbia University Press.
Rechtenwald, M. & Carl, L. 2015. Academic Writing, Real World Topics. Peterborough (Ontario): Broadview Press.
Moxley, J. M. & Taylor, T. 1997 Writing and Publishing for Academic Authors. 2nd Edition. New York: Rowman and Littlefield;
Murphy, Anne. 2010. Academic Writing and Publishing Matters – for the scholar-researcher. Dublin: DIT. (Directorate of Academic Affairs, Dublin Inst. of Technology)

Praktiline teadusloome sotsiaalteadustes
Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid (2007). Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus, Tartu Ülikooli filosoofia osakond ; koostanud [ja peatoimetaja] Rein Vihalemm. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 206 lk.
Oliver, Paul (2010). Understanding the research process. Los Angeles a.o.: SAGE. VIII, 192 p. (Sage study skills)
Asenduskirjandus
Alley, M. (2003). The craft of scientific presentations: critical steps to succeed and critical errors to avoid. New York: Springer.
Davis, M. (2005). Scientific papers and presentations. San Diego: Academic Press.
Dunleavy, Patrick (2003). Authoring a PhD: how to plan, draft, write and finish a doctoral thesis or dissertation. Basingstoke; New York: Palgrave Macmillan. XIII, 297 p. (Palgrave study guides)
Hofmann, Angelika. (2014). Scientific writing and communication: papers, proposals and presentations. 2. ed. New York; Oxford: Oxford University Press, 2014. XXIV, 728 p.
Kurisoo, Kairi.; Kaur, Viive; Ant, Pirjo (2009). Intellektuaalne omand. [Tallinn]: Äripäev. 175 lk.
Succeeding with your doctorate (2005). Jerry Wellington et al. London; Thousand Oaks, Calif.: SAGE. XI, 228 p. (Sage study skills)
Wisker, Gina (2005). The good supervisor : supervising postgraduate and undergraduate research for doctoral theses and dissertations. Basingstoke ; New York : Palgrave Macmillan, 2005. VI, 388 lk. (Palgrave study guides).

Valikained

Eesti teaduskeel ja terminoloogia.
Kasik, Reet 2002. Tekstianalüüs ja tekstihoole. – Keel ja Kirjandus, 7, 457–463.
Kerge, Krista 2003. Tekstilingvistika ja toimetamine. – Keel ja Kirjandus, 4, 271–280.
Hirsjärvi, Sirkka, Remes, Pirkko, Sajavaara, Paula 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: TÜ Kirjastus.
Asenduskirjandus
Eesti oskuskeel 2003. Rahvusvaheline terminoloogiakonverents 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2004, 208 lk.
Eesti teaduskeel ja terminikorrastus 2011. Koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Tallinna Ülikooli Eesti Keele ja Kultuuri Instituudi Toimetised 13, TLÜ teaduskeelekeskuse köide 1. Tallinn, 173 lk.
Erelt, Mati 2006, 2009 (2. tr), 2011 (3. tr). Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu, 184 lk.
Erelt, Tiiu & Arvi Tavast 2003. Eesti oskuskeelekorralduse seisund. Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 128 lk.
(ka http://www.hm.ee/index.php?044904)
Mereste, Uno 2000 (1969). Oskuskeele üldprobleeme kaug- ja lähivaates. – Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü. Artikleid ja lühiuurimusi. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 57–83.
Nemvalts, Peep 2008a. Võõrsõna – harituse või harimatuse tunnus? – Kalender 2009. Tallinn: Olion, lk 65–69.
Nemvalts, Peep 2008b. Võõrastav eesti keel. – Oma Keel nr 2, lk 39–42.
Raadik, Maire 2007. Poolt-sõna poolt ja vastu. – Õiguskeel, nr 2, lk 22–30.

Mitmemõõtmeline statistika: dispersioon- ja regressioonanalüüs.
Niglas, K. Videoloengud mitmemõõtmelisest statistikast (saadaval informaatika instituudis)
Niglas, K. Statistika loengumaterjale (http://www.tlu.ee/~katrin/)
Niglas, K. (2007) Andmeanalüüs statistikapaketi SPSS 14.00 abil. Põhikursus Tallinn, TLÜ.
Asenduskirjandus
Tooding, L.M. (2007) Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes, Tartu
Parring, A.-M., Vähi, M., Käärik, E. (1997) Statistilise andmetöötluse algõpetus, Tartu
Tabachnick, B.G., Fidell, L.S. (1996) Using Multivariate Statistics. Third Edition. HarperCollins

Mitmemõõtmeline statistika: meetodid tunnuste ja objektide grupeerimiseks
Niglas, K. Videoloengud mitmemõõtmelisest statistikast (saadaval informaatika instituudis)
Niglas, K. Statistika loengumaterjale (http://www.tlu.ee/~katrin/)
Niglas, K. (2007) Andmeanalüüs statistikapaketi SPSS 14.00 abil. Põhikursus Tallinn, TLÜ.
Asenduskirjandus
Tooding, L.M. (2007) Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes, Tartu
Parring, A.-M., Vähi, M., Käärik, E. (1997) Statistilise andmetöötluse algõpetus, Tartu
Tabachnick, B.G., Fidell, L.S. (1996) Using Multivariate Statistics. Third Edition. HarperCollins

Teadus- ja arendusprojektide kavandamine ja täitmine.
Public course materials can be found at
http://www.tlu.ee/~pnormak/RD-projects-2016

Õppimine ja õpetamine ülikoolis
Illeris, K.( 2003). Towards a contemporary and comprehensive theory of learning. International Journal of Lifelong Education 22(4), 396_406.
Castle J.B., Schutz A. (2002). Voices at the Top: Learning from Full Professors. Canadian Journal of University Continuing Education. 28(1), 79- 101
Ylijoki, O-H.& Mäntylä, H. (2003). Conflicting Time Perspectives in Academic Work. Time and Society. Vol.12, Nr 1, pp 55-78. Menzies, H. & Newson, J. ( 2007 ). No time to think. Academics life in the globally wirred university. Time and Society. Vol.16, Nr.1, pp 83-98.
Haggis, T. (2002). Exploring Black Box of Process: a comparison of theoretical notions of the adult learners with accounts of postgraduate learning experience. Studies in Higher Education, 27(2), 207-220.
Säljö R. (2003). Õppimine tegelikkuses. Sotsiokultuuriline käsitlus. Eesti Vabaharidusliit.
Õppimine ja õpetamine avatud ülikoolis. Koostajad Jõgi, L. Ristolainen T., Pilli E.. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjas

Kvalitatiivsete meetodite seminar

Sotsiaalteaduste filosoofia ja metodoloogia.
Seminaritekstid vastavalt aineprogrammile (kättesaadavad e-õppekeskkonnas); Delanty, G. (1999). Social theory in a changing world: conceptions of modernity.
Asenduskirjandus
Chalmers, A. F. (1998). Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest;
Delanty, G., & Strydom, P. (Eds.) (2003). Philosophies of Social Science: The Classic and Contemporary Readings; Searle, John. E. (1995). The Construction of Social Reality.
Sherratt, Yvonne. Continental philosophy of social science. Cambridge University Press, 2005.
Turner, Stephen P., and Paul A. Roth, eds. The Blackwell guide to the philosophy of the social sciences. John Wiley & Sons, 2008.

Eriala ained: kohustuslikud

Erialane õppetöö.
Biggs, J., Tang, C., (2008). Õppimist väärtustav õpetamine ülikoolis. Tartu Ülikooli Kirjastus
Pilli, E. (2011). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis. SA Archimedes: Tartu
Pipere, A. (2006). Education and Sustainable Development: First Steps Toward Changes. Daugavpils: Saule

Uurimistöö retsenseerimine/oponeerimine.
American Psychological Association (2009). Publication Manual of the American Psychological Association (6th ed.). Washington, DC: Author.
TLÜ Psühholoogia Instituut (2013). Juhend uurimisprojektide, seminari- ja magistritööde vormistamiseks, esitamiseks ja kaitsmiseks. Tallinn: TLÜ

Kaasaegsed uurimismeetodid sotsiaal- ja käitumisteadustes

Arengu ja õppimise uurimine.
Õpimapp: valitud artiklid ajakirjadest (Developmental Psychlogy, Journal of Educational Psychology jt) ja kogumikest, mis määratakse kindlaks loengukursuse alguses.

Uurimistöö juhendamine.
Israel, M., Hay, I . (2006). Research Ethics for Social Scientists. Sage: Thousand Oaks.
Kärtner, P. (2010). Üliõpilaste uurimistööde juhendamine ja tagasisidestamine. SA Archimedes: Tartu
Tabachnick, B.G., Fidell, L.S (2006) Using Multivariate Statistics (5th edition). Boston: Allyn and Bacon
Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Valikained.

Individuaalsete erinevuste psühholoogia doktoriseminar.
Sotsiokultuurilise psühholoogia doktoriseminar.
Arengupsühholoogia doktoriseminar.
Eriala valikained.
Eriala individuaalained.

Vt ka bakalaureuseõpe