Rubriik: Tervis

Mis peitub sigaretis?

Fakt: suitsetamine rikkub TÕSISELT sinu tervist!

Mis peitub sigaretis?

Metopren – putukamürk, mõjutab loote arengut, nt konnadel võivad aine toimel areneda kuni seitsmejalgsed järglased.

Benso(a)püreen – Esineb ka kivisöetõrvas. Sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasvajaid.

Arseen – Tugeva toimega mürk, mida nimetatakse mürkide kuningaks.

Atsetoon – Kasutakse muuhulgas lahustina ja küünelaki eemaldamiseks.

Plii – Kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaasi valmistamisel. Inimesel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised.

Formaliin – kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina.

Tärpentiin – kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks.

Propüülglükool – Kasutatakse salvide koostises, erakordsete lahusti omadustega alkohol.

Butaan – Vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik.

Kaadmium – Peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassist, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel.

Ammoniaak – Terava lõhnaga värvuseta gaas, vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel.

Benseen – Kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuseks.

Mõjuvad põhjused miks püsida mittesuitsetaja:

  • Suitsetajast saab tõenäoliselt 8 korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast.
  • Mittesuitsetaja elab keskmiselt 20-25 aastat kauem kui suitsetaja.
  • Tubakatööstuse oskuslikul manipuleerimisel muudetakse noored suitsetajad kiiresti nende eluaegseteks klientideks.
  • Suitsetades toetate tubakatööstust. Tubakatootjad teadsid juba 1950-tel aastatel, et tubakas põhjustab vähki ja et suitsetamisega tekib sõltuvus.
  • Kõrgema elatustasemega riikides jääb suitsetajaid aina vähemaks. Tubakatootjad on alustanud madalama elatustasemega riikides ulatuslikke reklaamikampaaniad, et õhutada inimesi oma tooteid tarbima.
  • Suitsuta tubakas (närimistubakas) pole vähem ohutu, see põhjustab suuõõne vähki – eriti huule, keele ja neelu piirkonnas – ja on seotud siseorganite kasvajatega.

Teadlased on leidnud sigareti koostises, mida suitsetaja endale sisse hingab ja mis sigaretisuitsu kõrvalvoo kaudu keskkonda levib, üle 4000 eluohtliku keemilise aine.

Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal arvestuslikult 3000 ja sureb 2000 inimest.

Vaata: Elagem tubakata

Mis juhtub kui suitsetamise maha jätad?

1. Sa elad kauem. Sa näed üles kasvamas oma lapse-lapsi ja võib-olla isegi nende lapsi. See on seda väärt.
2. Sa oled tervem.
3. Väheneb oluliselt risk haigestuda rasketesse haigustesse, mida suitsetamine põhjustab.
4. Palju kergem on hingata.
5. Su kopsud on tervemad ja puhtamad.
6. Kaob ära nn suitsetaja köha.
7. Su hingeõhk ei haise enam tubaka järgi.
8. Su juuksed lõhnavad paremini ning näevad paremini välja.
9. Riided ei haise enam nii halvasti. Vastassoo esindajad ei tõmba eemale.
10. Su sõrmeotsad pole enam kollased ja ei haise tubaka järgi.
11. Sa ei vanane nii kiiresti nagu suitsetajad.
12. Su nahk näeb värskem välja.
13. Sul on rohkem energiat. Kopsumahu suurenedes saad rohkem hapniku ja sul on jõudlus suurem. K.a. voodis.
14. Sa jõuad kiiremini ja kauem joosta või teha muud sporti.
15. Sul on rohkem raha, sest suitsetades nt pool pakki sigarette päevas, mille hinnaks on 3,10 €, kulub aastas suitsudele 558 € – selle raha eest
saaksid käia trennis, tegelda oma hobidega või osta kallikesele midagi ilusat.
16. Toit maitseb palju paremini.
17. Sul on rohkem aega. Aega perele, sõpradele, kallikesele.
18. Sa ei kahjusta oma halva harjumusega enam lähedaste tervist.
19. Rohkem inimesi tahab su läheduses olla.
20. Sul on rohkem sõpru.
21. Sa ei pea enam muretsema, kust suitsu saada.
22. Sa oled teistele eeskujuks.
23. Sa magad paremini.
24. Sa ei pea enam oma sõprade eest varjama, et suitsetad.
25. Suitsetamisest on raske loobuda. Parem ära alusta.

Muudatused, mis toimuvad organismis kui jätad suitsetamise maha:
– 8 tunni pärast muutub hapniku sisaldus veres normaalseks ning südameinfarkti risk hakkab langema.
– 24 tunni pärast on vingugaas kehast välja tuulutatud. Kopsud elavnevad.
– 72 tunni pärast kergeneb hingamine, kopsutorud avanevad.
– 2-12 nädala pärast paraneb vereringe kogu kehas ning jalgsi käimine muutub kergemaks.
(Esimesed 14 päeva ilma suitsuta on kõige hullemad, ela need üle, ära tee seda “järgmist suitsu” ja sa võidad.)
– 3-9 kuu pärast kaovad köha, hingeldus ning kopsutalitlus suureneb 5-10%.
– Kopsuvähi risk väheneb ja muutub võrdseks mittesuitsetaja omaga 10-20 aasta jooksul.
– Südameinfarkti risk väheneb mittesuitsetaja tasemele umbe 15 aasta jooksul.

terviseinfo.ee eeskujul