Tee üks geenitest ja sul on oma isiklik DNA-dieet. Geenianalüüsiga toitumiskava eelis tavalise toitumiskava ees seisneb selles, et see vastab konkreetse isiku genotüübile. Geenitesti järgi tehtud toitumiskava on kõige täpsem, mis tänapäeva teadus võimaldab.
Viimase 10 aasta jooksul on tehtud palju geneetiliste seoste tuvastamise uuringuid. On leitud palju geene, millel on näidatud seost kehakaaluga (nutrigenoomika). 40-70% ulatuses on kehakaal mõjutatud geenide poolt. Geenid võivad mõjutada kehakaalu kujunemist mitut pidi – geneetilised variatsioonid võivad tekitada eripärasid ainevahetuses, näiteks rasvade imendumisel, rasva lõhustumisel, rasvarakkude moodustamisel, samas võivad geenid mõjutada ka meie isu, aga samuti ka näiteks seda, kui palju meie keha üldse energiat kulutab. Neid aitab kindlaks teha geenitest. Näiteks võib kahel sama suurel ja sama sugu inimesel olla rahuolekus energiakulu erinev ehk nende keha vajabki erineval hulgal toitu.
Geenitest: metoodika
Analüüsitavad geenid:
- FTO (fat mass- and obesity-associated gene) – rasva massi ja rasvumisega seotud geen. Analüüsitavat FTO geeni variatsiooni on väga paljudes uuringutes seostatud suurenenud rasvumise riskiga. Rasvumise risk selle variatsiooni puhul on suurem rasvase toidu ja vähe süsivesikuid sisaldava toidu tarbimisel ning väheliikuva eluviisi puhul. On leitud, et FTO reguleerib rasvade lagundamist (lipolüüsi) ja isu rasvase toidu järgi.
- PPARG (peroxisome proliferator-activated receptor-gamma)– mängib tähtsat rolli rasvade ainevahetuses ja rasvarakkude diferentseerumisel. PPARGgeeni variatsioon näitab, kuidas võivad kehakaalu mõjutada küllastunud ja küllastumata rasvade tarbimine
- APOA2 (Apolipoprotein A-II) ja APOA5 (Apolipoprotein A-V) – geenid on seotud rasvhapete sünteesi ja metabolismiga. APOA5 on põhiline vere triglütseriidide kontsentratsiooni regulaator. Nende geenide variatsioonid näitavad, kui palju toidus sisalduva rasva kogus mõjutab ülekaalulisuse riski.
- ADRB2 (beta-adrenergic receptor)– rasvade lagundamisega seotud retseptor inimese rasvarakkudes.Reguleerib energia kulu ja omab seeläbi olulist rolli kehakaalu kontrollis. Teatud ADRB2 variatsioon on seotud suurema rasvumise riskiga süsivesikute rikka toidu tarbimisel.
VTAK koostöös meditsiinilaboriga iGen välja arendatud geenitest on ainevahetuse eripärade analüüsiks. Testi tulemuste põhjal koostatakse personaalsed toitumissoovitused, mis sobivad kehakaalu tervislikuks kontrolliks. Geenianalüüsi vastused väljastab Tallinna Tehnikaülikooli teaduslinnakus asuv Geenitestide Labor.
Meedias:
ajakiri “Tiiu” juuli 2012.
TervisPluss juuli 2012,
Tarbija24 jaanuar 2013 ,
Cosmopolitan märts 2013,
Õhtuleht aprill 2013,
Tervise uudised, Äripäev august 2013
Õhtuleht Tervis, november 2013
VIDEOTUTVUSTUS – Kanal 11 “3 naist paadis” veebruar 2014.
DNA-dieet geenitest
Toitumisteadlane Mai Maser, MD&PhD, kommenteerib märtsi Cosmopolitanis DNA-dieeti:
“Kehakaalu kontroll ja head toiduvalikud on sagedasteks probleemideks. Kuna ülekaalu esineb umbes pooltel täiskasvanutest, võib järeldada, et inimesed ei tule söömisega nii hästi toime nagu oleks vaja. Kaal lisandub aeglaselt ja kui ükskord tuntakse, et nüüd on vaja midagi ette võtta, siis kahjuks soovitakse väga kiiresti alla võtta. Olen umbes paarkümmend aastat tegelenud ülekaalulistega ja soovitan DNA-testi teha järgmistel isikutel:
Ülekaalulistel inimestel – et saada kinnitust võimalikule geneetilisele eelsoodumusele ja hakata pöörama teadlikult tähelepanu toiduvalikutele ja -kogustele. Teada on, et geneetiline risk realiseerub keskkonnatingimustest sõltuvalt. See tähendab, et kui süüa liiga palju ja “valet” toitu, kehakaal tõuseb. See aga omakorda toob kaasa terviseprobleeme.
Treenivatel kaalulangetajatel aitab geenitest suunata treeningute intensiivsust ning püstitada ootusi ja lootusi treeningust saadavale efektile. Mõnel juhul saab kaalulangetaja kiiresti häid tulemusi. Olenevalt geneetilisest riskist ei ole alati kerge ainult liikumisega kehakaalu alandada, vaid oluline on ka tarbitav toit – selle valik, mitmekülgsus, mõõdukad kogused.
Lapsevanematel – sest nemad saavad teadlikult suunata kogu pere toitumist. Lapsevanemale geneetilise analüüsi põhjal soovitatud toiduvalikut võib julgelt kasutada kogu pere, alates 2. eluaastast. Testi tegijale antavad nõuanded on kooskõlas tervisliku toitumise reeglitega ja see tähendab mitmekülgseid ning kindlas proportsioonis toitaineid sisaldavaid roogasid. Tihti piisab, kui vahetada kommertslikud kaubad kodus valmistatud toidu vastu. Täpsemad soovitused on juba individuaalsed.”
Doktor Mai Maser on erialalt arst ja Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Eesti Toitumisteaduse Seltsi rajaja ja selle esimene president. Toitumistemaatikaga on tegelenud juba üle 20 aasta.
Stanfordi Ülikooli uuring
Uuringus määrati 138 ülekaalulisele või kogukale naisele 12-kuuline Atkinsi (vähene või puuduv süsivesikute kogus), Zone’i (vähene süsivesikute kogus), Ornish’i (väga vähene rasvakogus) või tasakaalustatud kaalu vähendav dieet, mis on loodud USA Põllumajandusosakonna toidupüramiidi põhjal. Kõikidelt osalejatelt võeti DNA näidised naiste genotüüpide määramiseks. Järgnevalt määrasid teadlased naistele “genotüübile sobivad” dieedid, mis olid täpselt arendatud nende geneetilise koosseisu järgi. Naised, kes kasutasid teadlaste loodud “genotüübile sobivat” dieeti (DNA-dieet) kaotasid aastaga kaalus 2-3 korda rohkem kui teised, kes kasutasid “genotüübile sobimatut” dieeti.