Vitamiinide puudulikkus võib olla seotud geenidega
FiguraGen Vita test annab informatsiooni selle kohta, kuidas Sinul esinevad geenivariatsioonid on seotud vitamiinide ning mikrotoitainete tasemetega.
Lisaks toitumisele ja elustiilile määravad vitamiinide puudulikkuse riski ja sellest tulenevaid haiguste riske ka geenid. FiguraGen Vita testis analüüsitakse vitamiinide A, B6, B9, B12, D ja mineraalide raud, kaltsium (luutihedus), magneesium ja oomega-3 puudulikkuse riski.
B6-vitamiin on oluline südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel. Selle vitamiini puudulikkus soodustab depressiooni ja aneemia teket.
B12-vitamiin on oluline tagamaks vaimset heaolu ja normaalset vereloomet. Puudulikkuse tunnused võivad ilmneda alles aastate pärast.
D-vitamiinil on tähtis osa luude ja hammaste tervise hoidmisel. D-vitamiini puudus tõstab luuhõrenemise riski.
Folaat on oluline organismi kasvamiseks ja närvisüsteemi normaalseks toimimiseks. Puudulikkust seostatakse vaimse väsimuse, ärrituvuse, unustamise ja unetusega.
Vitamiinide B6, B12, D ja folaadi tähtsus
VITAMIIN B6
B6-vitamiinil on meie kehas palju tähtsaid ülesandeid, kuid üheks olulisemaks võib pidada selle tuge südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel.
B6-vitamiini on vaja:
süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks,
normaalseks kasvamiseks,
glükogeenist energia tootmiseks,
antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks,
veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks,
tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks,
soolhappe tootmiseks,
linoleenhappe tegevuse toetamiseks organismis ja maksa rasvumise vähendamiseks,
aitamaks saavutada tasakaalu naatriumi ja kaaliumi vahel, mis omakorda reguleerivad organismi vedelikutasakaalu ja parandavad närvi- ja lihassüsteemi normaalset funktsioneerimist.
Kuna B6-vitamiin osaleb valkude ainevahetuses, siis selle vajadus suureneb koos tarbitud valgu koguse suurenemisega, nt sportlastel.
B6-vitamiini puudulikkusega inimesed võivad kannatada nahapõletiku, valusa keele, depressiooni ja kognitiivsete probleemide käes. Kuna B6-vitamiini on vaja normaalsete punavereliblede jaoks, võib puudulikkus põhjustada ka aneemiat.
B6-vitamiin on vees lahustuv vitamiin. Vees lahustuvaid vitamiine ei suuda keha talletada ja seetõttu on neid vaja pidevalt toiduga juurde.
Parimateks B6-vitamiini allikateks on kala, linnuliha, taine veiseliha, banaanid, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks.
VITAMIIN D
D-vitamiini kutsutakse ka „päikesevitamiiniks“, sest nahk sünteesib seda päikesevalgusega kokkupuutel.
D-vitamiini on vaja:
sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks,
lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
kuna see aitab kaasa nende ensüümide sünteesile limaskestas, mis tegelevad olemasoleva kaltsiumi aktiivse transpordiga,
normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks,
stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks.
D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada osteoporoosi teket.
D-vitamiin on rasvlahustuv vitamiin, teda talletatakse keha rasvkoes. D-vitamiini leidub rohkem rasvases kalas, munas, võis, maksas.
VITAMIIN B12
Nagu enamik vitamiine, leidub ka B12 mitmes vormis ning mitme nime all. B12 nimetuste alla kuuluvad kobalamiin, kobamiid, hüdroksükobalamiin, tsüanokobalamiin. Kõik need nimetused sisaldavad sõna ’koobalt’ vormi, mis tuleb vitamiini tuumas sisalduvast mineraalist.
B12-vitamiini on vaja:
närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
aneemia ennetamiseks, sest see mõjutab erütrotsüütide moodustumist vereloomes,
valkude sünteesimiseks ja rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
toetamaks osade aminohapete, pantoteenhappe ning C-vitamiini toimet organismis,
raua funktsioonide parandamiseks organismis,
DNA ning RNA tootmiseks,
lastel kasvamiseks,
kaltsiumi imendumiseks.
B12-vitamiin on samuti vees lahustuv. Tüüpiliselt ei saa keha vees lahustuvaid vitamiine talletada, kuid B12 on eriline, sest keha on võimeline seda aastaid maksas säilitama. B12-vitamiini puuduse tunnused võivad ilmneda alles 5–6 aasta pärast. Puudujääk võib esineda ebapiisava imendumise puhul ja taimetoitlastel.
Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite, vajavad seetõttu B12-vitamiini toidulisandina. Kui selle vitamiini puudust organismis ei avastata õigeaegselt, võivad tagajärgedeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ning halvatus.
Head B12-vitamiini allikad on: kala ja meretoidud, liha, linnuliha, munad, juust, piimatooted.
FOLAAT
Folaat kuulub B-rühma vitamiinide hulka. Folaati esineb looduslikes taimsetes toitudes, nt. rohelised lehtköögiviljad, herned, seemned jne. Foolhape on folaadi sünteetiline vorm, mida leidub rikastatud toitudes, näiteks hommikuhelvestes ja toidulisandites.
Folaati on vaja:
laste saamiseks, loote normaalseks arenguks ja veel sündimata laste tervise tagamiseks,
valkude, rasvade ning süsivesikute ainevahetuseks,
närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks,
DNA ning RNA sünteesiks, mis on oluline kasvuprotsessis ja organismi rakkude taastootmiseks,
punaste ja valgete vereliblede moodustamiseks,
aju õigeks funktsioneerimiseks, mis on tähtis nii vaimse kui ka emotsionaalse tervise jaoks,
vere kolesteroolisisalduse vähendamiseks ja maksa töö tõhustamiseks.
Kuna folaat on seotud närvisüsteemiga, siis folaadi puudulikkust seostatakse ärrituvuse, vaimse väsimuse, unustamise, segaduse, depressiooni ja unetusega. Folaat on oluline ka vererakkude tootmiseks, seetõttu seostatakse puudulikkust üldise ja lihasväsimusega. Veel on folaat vajalik kehaõõnsusi vooderdavate rakkude ehitamiseks ja seepärast võib folaadi puudujääk seotud olla soolestiku häiretega (kõhulahtisus) ning suuprobleemidega (igemepõletikud).
Folaadi puudulikkus raseduse ajal suurendab loote väärarengute riske.
Keha folaati ei talleta, teda peab pidevalt toiduga juurde saama. Head folaadi allikad on tumerohelised lehtköögiviljad, kaunviljad, munakollane, pärm, päevalilleseemned.
Kas on veel vitamiiniteste?
Vereproovist on võimalik analüüsida vere võtmise hetkel olevat vitamiinide taset. See näitab, kas teatud vitamiini on veres liiga vähe, parasjagu või liiga palju.
Geneetiline test näitab, kas esineb pärilikku eelsoodumust, et vitamiinide B6, B12, D ja folaadi puudulikkus on kergem tekkima. Kas geneetiline kõrgem puudulikkuse risk realiseerub, see sõltub toitumisest ja elustiilist.