Peale keha koostise mõõtmist – mis edasi?

keha analüüs koostise mass rasva

Said oma kehanalüüsi näidud paberi peale. Mis edasi?

  1. Hoia see leht kindlasti alles, et järgmisel mõõtmisel kasvõi kümne aasta pärast võrrelda. Kui teed nt järgmiseks 3 kuuks mingi muudatuse toitumises-treeningus, siis saad pärast uut kehaanalüüsi hinnata selle mõju või mõju puudumist.
  2. Kui su keha koostise näidud, eelkõige rasva osakaal naha all ja kõhuõõnes, olid tervislikud, siis on hästi.
    Kui rasvaprotsent või vistseraalne rasv oli ebatervislikult kõrge, siis said eesmärgi kuhu poole pürgida.
    Naistel võib olla rasv ka ebatervislikult madal.
  3. Kui näidud olid tervislikud, aga su enda soov on töötada keha esteetilisemaks vähendades nahaalust rasvakihti, siis saad praeguse ja soovitud rasvaprotsendi näidu abil välja arvutada, mitu kilo rasva on vaja põletada.
    Tervislikuks rasvapõletamise kiiruseks on öeldud umbes 400 g nädalas, 1,5 kg kuus.
    Inimese kehamass võib päevade jooksul ainult veeosa arvelt kõikuda mitme kilo võrra, see ei ole püsiv muutus.
    Kui oled kuuga kaotanud üle 2 kilo kogumassi, on sealhulgas ka liha- ja veemassi.
  4. Saadud näitude lehel on kirjas sinu “Baasainevahetus“, mille masin arvutas sinu rasvavabamassi järgi. Kui eelistad ise valida (või on su treeneril eelistused), millise valemi järgi oma BAVi arvutad, siis saad seda teha. Enda täpset BAVi saad kasutada nt NutriDatas ja muudes kalorimeetria arvutustes, et oma keha targemini arendada.
  5. Vee osakaal” – sellel numbril iseenesest normi ei ole. See on suhtarv, mis muutub kui muutub nt rasvamass. Arvutades selle kaudu välja vee massi kilogrammides, saab korduvatel mõõtmistel hinnata veemassi kõikumisi seoses treeningu intensiivsuse muutustega või agressiivse näljutamisega kaasnenud rasvavabamassi (RVM) kahanemist. Lihtsam on hinnata RVM muutusi kilogrammides.
    Ekslik on arvata, et kui veeprotsendi näit on langenud, siis peab rohkem vett jooma. Kui RVM jääb samaks ja rasva mass suureneb siis veeosa suhtarv langebki.
    Vedelikku on su kehas liiga vähe kui sul on kas tugev janu, oled dehüdratsioonist nõrkenud või oled surnud – et siis teinekord tead kui suu kuivab 😉
  6. Siseorganeid ümbritsev rasva tase – kui sul oli see liiga kõrge sinu soo ja vanuse kohta, siis on see südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Masin näitab seda “tasemetes” kuna nii on lihtsam aru saada.
  7. Lihasmass kehaosades – käed-jalad vasak-parem ja torso. Kätes ja jalgades võib leida kaaluerinevusi. Väikesed erinevused on normaalsed. Korduvatel mõõtmistel on hea jälgida lihastreeningu mõju erinevatele kehaosadele.
    H.m.m – hinnanguline mineraalmass: seda BIAga ei saa mõõta, masin toob selle välja et näidata, et mingi osa RVMist on mineraalide mass (luudes jm kuivmass).
    Rasvabamass kokku: üks tähtsam näit. See mass kulutab põhiosa kaloreid ja määrab suures osas ära sinu päevase puhkeoleku kaloraaži (BAV) ja kaloraaži koos aktiivsusega (TDEE). Sellest on näha vedeliku osa kõikumine sõltuvalt füüsilisest koormusest (viimaste päevade jooksul). Puhta “kuiva” lihasmassi osa ei saa BIAga otse mõõta, ainult arvutuslikult.
  8. Füüsise tüüp.
    Lihasmassi indeks: suur, väike või keskmine lihasmass ja
    millise rasvakogusega: suur, väike või keskmine.
    Sellest joonistub välja metabolismi kiirust ilmestav keha somatotüüp või selle segu: ektomorf (kõhnake), endomorf (tugev kehaehitus) või mesomorf (keskmine). (Metabolism ehk ainevahetus pole sama, mis seedimine. Metabolism on sünteesi- ja lagundamisprotsessid rakutasandil. ) Erinevatel kehatüüpidele on väga erinevad toitumise- ja treeningsoovitused eesmärgini jõudmiseks. Selle infoga saab oluliselt korrigeerida oma keha täiendamise eesmärke ja töömeetodeid.
    Lisaks toob füüsise tüüp välja sellise nähtuse nagu varjatud rasvumine (skinny fat), mis võib juhtuda kui oled dieeditamisega oma hormoonid “stressi ajanud”. Sellisel juhul on kehamassiindeks ja kaal normaalne kuid rasvaprotsent üle normi. Sellega on oht ka kaloraažile kuna tegelikult on kaloreid kulutavat massi vähem.
  9. Rasvaprotsent on kõige parem näitaja tervisliku kaalu ja  lihaste-rasva vahekorra hindamiseks. Selle näidu järgi saab arvutada rasvamassi ja nii igal mõõtmisel hinnata põletatud rasvamassi ja tempot nädala kiirusega. Selle järgi saab panna eesmärgi kehavormile kuna see arvestab ka lihasmassi muutumist treeninguga.
    Rasvaprotsendid kehaosades. Suhtarvud, mis on seotud lihasmassiga kehaosades. Kõige informatiivsem on torsoala rasvaprotsent, millest saab meestel kõrge siseorganite rasvumuse puhul muutumisi täpsemalt jälgida.
    Samuti saab hinnata tervislikku rasvaladestust naisel hea vormi puhul.
    Hormonaalsetest häiretest tingitud rasvaladestuse häireid kehaosadele (mehed ja naised), nt liigne nabaümbruse rasv, lõulott jm
  10. Bioloogilise vanuse hinnang on illustreeriv näitaja. Kui hinnata lihaste-rasva suhte järgi, siis kui vana see keha oleks.
  11. “Lisaraskused” – mõõtmise ajal seljas olnud riietemass tuleb maha arvutada rasvamassist.
  12. Mõõtmistäpsusest lühidalt: Kuna BIA-meetod on tundlik vedelikumassi kõikumistele kehas on oluline igal mõõtmiskorral järgida lihtsaid mõõtmispäeva nõudeid kliendi poolt. Iga erineva meetodiga, nt DXA, veealune kaalumine, BIA, kaliipermeetod, on oodata ka erinevat näitu kuna meetod on erinev. Tähtis on valida üks meetod, millega on kõige mugavam ja odavam regulaarselt mõõta. Kõige täpsem ei pruugi olla isegi rasvamassi vahetu kaalumine tõurastamisel kuna seda teeb siiski inimene tavakaaludega ja mõõdetavale on see “suhteliselt ebamugav” 😀

Loodan, et said mõõtmiselt mõtteainet edaspidiseks tegevuseks. Olgu see siis parem teadlikkus või motivatsiooni laks, et ennast teaduslikku lähenemise ja erialase kirjanduse lugemisega tippvormi arendada.

Loe ka:
Töövahendid keha arendamiseks
Kodune kaliiper rasvaladestuse jälgimiseks
Kehapoolte assümmeetria
Võluv naiselik füüsis, kehahoiak ja rüht

makrod