See on 3.osa TAI 2015 ülevaatest.
2. Makrotoitained
2.1 Valgud.
“Kestev valkude rohke tarbimine, mis ületab oluliselt füsioloogilise vajaduse, võib koormata neere ja
maksa”. Soovituslikult kuni 60% kogu saadavast valkude kogusest võiks tulla loomset päritolu kõrge bioväärtusega valkudest (high quality protein).
2.2 Toidurasvad (k.a rasvhapped ja kolesterool).
“Kolesterool on vajalik sapphapete, steroidhormoonide (sh ka suguhormoonid) sünteesiks ja selle sünteesimine seostub ka vitamiini D3 sünteesiga inimorganismis.”
“Küllastunud rasvhapped (SFA) ei tohiks kestvalt anda üle 10% saadavast toiduenergiast.
Monoküllastumata rasvhapped (MUFA) peaksid andma 10–20% saadavast toiduenergiast.
Polüküllastumata rasvhapped (PUFA) peaksid andma 5–10% saadavast toiduenergiast (vähemalt 1 %E
oomega-3-rasvhappeid).”
“• Rasvade osatähtsuse soovituse andmisel lähtutakse ka sellest, et nende järgimisel ei omaks need mõju
liigse kehamassi suurenemisele rasvade tõttu. ” – tähelepanuvääriv sõnastus, aga loeme edasi…
“• Kui küllastunud rasvhapete osatähtsus toiduenergiast ei ületa kestvalt 10%, siis võib rasvade
osatähtsus toidus olla kokku kuni 35 %E. Kui vähemalt kolmandik päevasest energiast kaetakse
rasvadega, siis rahuldab see organismi füsioloogilised vajadused. Kuigi on üksikuid rahvusvahelisi
suhteliselt lühiajalisi uuringuid, mis oletavad, et rasvade puhul võib nende osatähtsus toiduenergiast olla
kuni 40% (seda aga vaid juhul, kui küllastunud rasvhapete osatähtsus jääb alla 10 %E), siis arvestades
nii südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) esinemissageduse suurenemist Eestis kui ka
tõsiseid vajakajäämisi liikumisaktiivsuses,
jääb selline soovitus Eestis esialgu probleemseks.” – kaua otsitud kaunikene. Kuidas sellest aru saada?
Neuroloog Dr.Perlmutter on oma 2013.a raamatus “Jahupea” viidanud uurimustele: praeguseks ei ole tuvastatud selget seost küllastunud rasvade tarbimise ja rasvumise, südame-veresoonkonna haiguste, vähi ja osteoporoosi laialdase leviku vahel. TAI 2017 soovituse järgi on SVH seotud küllastunud rasvhapete tarbimisega. TAI pole jätnud ka viiteid oma allikale. Ehk on asi väite teises pooles, et Eestis on vajakajäämisi liikumisaktiivsuses? Või pole riigiasutuse jaoks piisavalt palju kvaliteetseid uusi uuringuid? Või on “Jahupea” allikad ebakvaliteetsed?
“Kestev rasvade tarbimine alla füsioloogilise alampiiri (alla 25 %E), tekitab pika aja jooksul tõsiseid terviseprobleeme (nt energia defitsiit, rasvlahustuvate vitamiinide defitsiit).”
“Kolesterooli kestev keskmine päevane saamine toiduga peaks olema alla 300 mg.”
“Kui toidukolesterooli saadakse kestvalt väga palju, siis suureneb kolesteroolirikaste sapikivide tekkerisk ning teiste riskifaktorite olemasolul ka SVH tekkerisk.” – ?
“Inimestel, kellel on tuvastatud suurenenud risk SVH tekkeks, on soovitatav hoida kolesterooli kestev tarbimine toiduga alla 200 mg päevas.” – ?
+++
Järgmine osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015: 4.osa
Esimene osa: Riiklikud toitumisoovitused 2015, 1.osa