Erinevad meetodid keha koostise mõõtmiseks

Keha kompositsiooni mõõtmiseks on erinevaid meetodeid. Kõige suurem kasu avaldub mitte ühekordses mõõtmises vaid regulaarselt mõõtes jälgides muutumisi. Kõigil neil mõõtmismeetoditel on üks ühine tunnus: tegelikult ei saa ühegagi neist otseselt mõõta keha koostist! Otseselt saab keha koostist mõõta üksnes surnukambris töötav patoloog ning sel juhul ei tunne asjaosaline ise selle vastu enam vähimatki huvi. Nendega saab jälgida muutumist süsteemis sees – see on juba piisav info, et hoida subjekt motiveerituna. Muutumisi tuleb jälgida ühe ja sama meetodiga mõõtes.

DENSITOMEETRIA
Veealune kaalumine
(Hydrostatic weighing)Veealune kaalumine
Võrreldakse kehakaalu erinevust maal ja vees kaaludes. Rasv muudab kehakaalu vees suhteliselt kergemaks. See mõõtmisviis pole kuigi laialt levinud, sest on suhteliselt keeruline, aga see eest on see nö “Kuldne standard”.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Ajamahukam kui teised meetodid. Protseduur on keeruline, mistõttu seda tehakse ainult spetsiaalsetes asutustes.
Täpsus: ± 1.5%
Kus saab mõõta: Eestis on seda kasutatud näiteks Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uuringutes.
Hinnaklass: Pole teada.
Air Displacement Plethysmography (ADP)
Analoog veealusele kaalumisele. Vee asemel kasutatakse õhku.
Plussid: –
Miinused: –
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: Eestis, pole teada.

DXA e Kaheenergialise röntgenabsorptsiomeetria
(Dual-emission X-ray absorptiometry)organismi koostise diagnostika
Meetodi kirjeldus: DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Kerge radiatsioon.
Täpsus: ± 1.5%
Hinnaklass: 17 €
Kus saab mõõta: Haiglas.
(edit 30jul2017: Perearsti saatekirjaga. Mustamäe haigla, reg 617 1341)

Hüdromeetria

Kogu keha kaaliumisisalduse määramine

Tomograafia
Magnetresonantstomograaf (MRT)

Ultraheli

Kombineeritud standardmeetodid

Rasvavoldi paksuse mõõtmine (Skinfold caliper method)
Mitmest keha punktist mõõdetakse spetsiaalse seadmega (pihid) rasvavoldi paksust, et teha kindlaks nahaalune rasv.
Plussid: saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Ei ole mõõtmispäeva nõudeid erinevalt BIAst.
Miinused: Erinev mõõtja võib saada erinevad tulemused.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 15 €.
Kus saab mõõta: iseseisvalt, personaaltreeneri juures.

Antropomeetriline meetod
Nahavoldid, ümbermõõdud, pikkusmõõdud, laiusmõõdud.

Near Infrared Interactance (NIR)
Plussid: –
Miinused: Vähene täpsus.
Täpsus:  –
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: –

BIA e Bioelektrilise Impedantsi Analüüs (Bioelectrical impedance analysis)
Meetodi kirjeldus: See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu (8 elektroodi) mittetuntav elektrivool.
Plussid: Saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Kõrge kasutusmugavuse ja kvaliteedi suhte pärast kasutavad seda endokrinoloogid, dietoloogid, personaaltreenerid ja spordiarstid patsiendi/kliendi seisundi jälgimiseks.
Miinused: Mõõtmispäeva nõudeid mitte järgides võib mõõtmisviga olla suurem.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 10 – 15 €
Kus saab mõõta:
suuremates spordi- ja tervisekeskustes,
personaaltreeneri juures.
Veel: Metoodika

Allikad:
J. Jürimäe “Inimese keha ehitus ja kompositsioon” 2014;
„Applied body composition assessment“ 1996, Vivian H.Heyward, Lisa M.Stolarczyk.

“Kokkuvõtteks võib öelda, et BIA- ja rasvavoldi paksuse mõõtmine on head ja odavad meetodid keha rasvaprotsendi jälgimiseks. Õigesti teostatud BIA-meetodi eelis rasvavoldi paksuse määramise ees seisneb mõõtja poolt tekitatud võimaliku vea kõrvaldamises, seega paraneb mõõtmiste korratavus.” Fitness.ee artikkel keha koostise mõõtmistehnikatest.

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus

BIA-meetodi tehniline spetsiifika

Keha elektrilisel takistusvõimel põhinevaid seadmeid on erinevaid. Osad analüüsivad vaid jalgade kaudu liikuvat elektrivoolu, teised üksnes läbi käte minevat voolu. Kõige pikemad seadmed mõõdavad praktiliselt kogu keha läbivat voolu. Mis mõte sellistel aparaatidel on? Kuidas on elektrivool seotud keha koostisega? Elektrijuhtivusvõime sõltub suuresti keha veesisaldusest. Aparaadi abil saab määrata kindlaks veesisalduse keha eri piirkondades (ehk siis nendes kohtades, kust mõõdetakse) ning kui eeldada, et rasvavaba ja luuvaba mass koosneb 73,2%-liselt veest (% oleneb seadmest), saabki leida rasvavaba ja luuvaba massi. Kui on teada mõõdetava inimese pikkus, kaal, rasvavaba ja luuvaba mass, siis on võimalik nende andmete põhjal teada saada inimese luukoe mass (arvutusvõrrand on määratud DXA-seadmega). Rasvkoe massi võib seega leida, lahutades kaalu poolt näidatud kogumassist rasvavaba ja luuvaba massi ning ka luukoe massi.

Organismi diagnostika masin


BIA – Bioelectrical Impedance Analysis e Bioelektrilise Takistuse Analüüs. Keha kompositsiooni mõõtmise meetodidest kõige parema hinna-kvaliteedi suhtega. Täpsus +/- 0-3%. See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu mittetuntav elektrivool. Kasutusel üle maailma tervise- ja spordikeskustes.

Veel