Erinevad meetodid keha koostise mõõtmiseks

Keha kompositsiooni mõõtmiseks on erinevaid meetodeid. Kõige suurem kasu avaldub mitte ühekordses mõõtmises vaid regulaarselt mõõtes jälgides muutumisi. Kõigil neil mõõtmismeetoditel on üks ühine tunnus: tegelikult ei saa ühegagi neist otseselt mõõta keha koostist! Otseselt saab keha koostist mõõta üksnes surnukambris töötav patoloog ning sel juhul ei tunne asjaosaline ise selle vastu enam vähimatki huvi. Nendega saab jälgida muutumist süsteemis sees – see on juba piisav info, et hoida subjekt motiveerituna. Muutumisi tuleb jälgida ühe ja sama meetodiga mõõtes.

DENSITOMEETRIA
Veealune kaalumine
(Hydrostatic weighing)Veealune kaalumine
Võrreldakse kehakaalu erinevust maal ja vees kaaludes. Rasv muudab kehakaalu vees suhteliselt kergemaks. See mõõtmisviis pole kuigi laialt levinud, sest on suhteliselt keeruline, aga see eest on see nö “Kuldne standard”.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Ajamahukam kui teised meetodid. Protseduur on keeruline, mistõttu seda tehakse ainult spetsiaalsetes asutustes.
Täpsus: ± 1.5%
Kus saab mõõta: Eestis on seda kasutatud näiteks Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna uuringutes.
Hinnaklass: Pole teada.
Air Displacement Plethysmography (ADP)
Analoog veealusele kaalumisele. Vee asemel kasutatakse õhku.
Plussid: –
Miinused: –
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: Eestis, pole teada.

DXA e Kaheenergialise röntgenabsorptsiomeetria
(Dual-emission X-ray absorptiometry)organismi koostise diagnostika
Meetodi kirjeldus: DXA-seade saadab kehast läbi kahte erineva energiaga röntgenkiirgust ning selle järgi, kuidas kiirgus keha läbib, saab leida keha rasvavaba ja luuvaba massi, luukoe massi ja rasvamassi.
Plussid: Täpsus.
Miinused: Kerge radiatsioon.
Täpsus: ± 1.5%
Hinnaklass: 17 €
Kus saab mõõta: Haiglas.
(edit 30jul2017: Perearsti saatekirjaga. Mustamäe haigla, reg 617 1341)

Hüdromeetria

Kogu keha kaaliumisisalduse määramine

Tomograafia
Magnetresonantstomograaf (MRT)

Ultraheli

Kombineeritud standardmeetodid

Rasvavoldi paksuse mõõtmine (Skinfold caliper method)
Mitmest keha punktist mõõdetakse spetsiaalse seadmega (pihid) rasvavoldi paksust, et teha kindlaks nahaalune rasv.
Plussid: saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Ei ole mõõtmispäeva nõudeid erinevalt BIAst.
Miinused: Erinev mõõtja võib saada erinevad tulemused.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 15 €.
Kus saab mõõta: iseseisvalt, personaaltreeneri juures.

Antropomeetriline meetod
Nahavoldid, ümbermõõdud, pikkusmõõdud, laiusmõõdud.

Near Infrared Interactance (NIR)
Plussid: –
Miinused: Vähene täpsus.
Täpsus:  –
Hinnaklass: –
Kus saab mõõta: –

BIA e Bioelektrilise Impedantsi Analüüs (Bioelectrical impedance analysis)
Meetodi kirjeldus: See on valutu. Mõõdetav seisab paljajalu ca 20 sekundit erikaalu peal ja teda läbib käte ja jalgade kaudu (8 elektroodi) mittetuntav elektrivool.
Plussid: Saab mõõta tihti ja on piisavalt täpne muutuste fikseerimiseks. Kõrge kasutusmugavuse ja kvaliteedi suhte pärast kasutavad seda endokrinoloogid, dietoloogid, personaaltreenerid ja spordiarstid patsiendi/kliendi seisundi jälgimiseks.
Miinused: Mõõtmispäeva nõudeid mitte järgides võib mõõtmisviga olla suurem.
Täpsus: ± 3%
Hinnaklass: 10 – 15 €
Kus saab mõõta:
suuremates spordi- ja tervisekeskustes,
personaaltreeneri juures.
Veel: Metoodika

Allikad:
J. Jürimäe “Inimese keha ehitus ja kompositsioon” 2014;
„Applied body composition assessment“ 1996, Vivian H.Heyward, Lisa M.Stolarczyk.

“Kokkuvõtteks võib öelda, et BIA- ja rasvavoldi paksuse mõõtmine on head ja odavad meetodid keha rasvaprotsendi jälgimiseks. Õigesti teostatud BIA-meetodi eelis rasvavoldi paksuse määramise ees seisneb mõõtja poolt tekitatud võimaliku vea kõrvaldamises, seega paraneb mõõtmiste korratavus.” Fitness.ee artikkel keha koostise mõõtmistehnikatest.

Rasvaprotsendi mõõtmine ja jälgimine kodus