Üle 10 aasta on uued riiklikud toitumisoovitused meie ees (23. märts 2017 valminud, 2015a andmed). Sedapuhku koos liikumissoovitustega. Tervise Arengu Instituudi lehel on allalaetav kogu 338 leheküljeline fail. Eesti toitumissoovitused põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel. Olen siin nelja artikliga teinud ülevaate sellest koos enda valitud tsiteeringutega.
Miks võiks nendega kursis olla? Kuna raamatutes ja internetis levib palju infot toitumise ja tervise kohta, millest kõik ei pruugi olla kooskõlas kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega. Vastukäivat infot on mõistlik võrrelda oma tervise huvides. Samuti saab toitumise-alase infoga lühivormis tutvuda TAI lehel toitumine.ee . Vt ka tasuta TAI mugav kalori- ja toitumisarvestuse veebikeskkond NutriData.
“Eesti toitumis- ja liikumissoovitusi tuleb vaadelda ning kasutada kui tervikut.”
“Klimaatiliselt, ühiskonnakorralduslikult ja söömisharjumuste poolest on Eestile sarnane võrdluspiirkond Põhjamaad.”
“Eesti toitumis- ja liikumissoovitused on koostatud eesmärgiga luua eeldused heale tervislikule seisundile suurtele elanikkonna rühmadele. Soovitused on eelkõige kliiniliselt tervete inimeste rühmadele, kelle kehalise aktiivsuse tase on erinev (v.a võistlussportlased). ”
Mõnigaid definitsioone
“Rasvumine (obesity) – üleliigse rasva kogunemine (kui energia tarbimine ületab energiakulu) organismi ulatuses, mis võib ohustada tervist.”
“Metaboolne sündroom (metabolic syndrome) – on kompleksne ainevahetushäire, mille puhul esinevad teatud haigused ja häired korraga: ülekaalulisus, vööpiirkonna rasvkoe hulga suurenemine, rasvade ainevahetuse häired ehk düslipideemiad, kõrgenenud vererõhk, insuliinitundlikkuse langus, organismi suurenenud vastuvõtlikkus põletikule, organismi suurenenud risk trombide tekkeks.”
“Metaboolse sündroomi diagnoos leiab kinnitust, kui järgnevast viiest kriteeriumist kolm on positiivsed:
1. suurenenud vööümbermõõdu väärtused võttes arvesse rahvastiku- ja riigispetsiifilisi kriteeriume: eestlaste puhul on suurenenud risk meestel >94 cm ja naistel >80 cm vööümbermõõdu juures
(kõrgeks riskiks loetakse väärtusi meestel vastavalt >102 cm ja naistel >88 cm)
2. triglütseriidid >1,7 mmol/l või spetsiifiline ravi olemasolu
3. HDL-C <1 mmol/l meestel ja <1,3 mmol/l naistel või spetsiifilise ravi olemasolu
4. vererõhk ≥130/85 mmHg või antihüpertensiivne ravi
5. glükoosi väärtus paastuseerumis või -plasmas >6,0 mmol/l või veresuhkru taset alandav ravi”
“Enesepiiratud toitumine (self-restricted diet) – usulisest, veendumuslikust või muust põhjusest tulenev toitumispiirang (nt meditsiiniliselt mittepõhjendatud gluteenivaba dieet, taimetoitlus jne), mis pikemaajalisel kasutamisel võib kaasa tuua mõne toitaine puuduse organismis või muid terviseriske.”
Ülevaade sisukorrast koos remarkidega
I Toitumis- ja liikumissoovituste koostamise põhimõtted.
“Koondatud tõendusmaterjali käsitlemisel arvestatakse Eesti kultuurilist- ja sotsiaalmajanduslikku tausta
ning on vajalik analüüsida kompleksselt nii eeldatavat tervisekasu kui ka riske. Tulemus on Eesti töörühma
konsensuslik eksperthinnang. Tulenevalt regionaalsest paiknevusest, traditsioonidest, reaalsest toitude
olemasolust, kodumaisest suur- ja väiketootmisest, varustamisest, kättesaadavusest, tarbimismustrist ning
liikumisharrastustest, on Eesti soovituste koostamisel teatud kohtades sarnasusi/kattuvusi Põhjamaade
omadega.”
“Eesti toitumissoovitused ei käsitle enesepiiratud toitumise detaile.” – väga oluline info.
Aluseks olevate uuringute kvaliteet
“Põhjamaade toitumissoovituste tõendusmaterjali koondamisel kasutati teadustöid, mis on ilmunud
pärast 2000. aastat, kasutades andmebaasiallikatena eeskätt väljaandeid PubMed ja SweMed+. Muud
olulised andmeallikad hõlmasid riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide ning ekspertrühmade avaldatud teadusaruandeid ja soovitusi.”
“Teadusuuringute väljundi tugevus on erinev. Kõige tugevama väljundiga ehk kõige suurema tõenduse
annavad kliinilised interventsiooni (sekkumis)uuringud (tavaliselt manustatakse inimestele vastavat toiduvõi toitainet, kontrollgrupis kasutatakse võimalusel platseebot ja mõõdetakse paljude markerite põhjal
muutusi inimorganismis). Ülejäänud metodoloogilised teaduspõhised lähenemised (nt küsitlusuuringud,
prospektiivsed kohortuuringud jt) ei ole nii tugeva väljundiga, kuid on samuti vajalikud, sest kliinilised
interventsiooniuuringud on väga kulukad, et neid teostada väga suure arvu inimestega ning pikaajalisi
toitumist ja eluviisi tervikuna hõlmavate uuringute mõjutegurid ei ole lõpuni kontrollitavad. Lõplikult
tõendatud tulemus saadakse ikkagi läbi kliiniliste interventsiooniuuringute.”
“Uuringu erinevate kategooriate (kliinilised sekkumisuuringud, prospektiivsed kohortuuringud, retrospektiivsed juhtkontrolluuringud, läbilõikeuuringud ja süstemaatiliste ülevaadete hindamisel kasutatakse AMSTAR-i (süstemaatiliste
ülevaadete hindamise tööriist (Assessment of multiple systematic reviews). Uuringud jagatakse A-, B- ja
C-kategooriasse.
A-kategooria uuringutel on kõrge kvaliteet ja vastavus,
B-kategooria uuringutel keskmine kvaliteet ja vastavus ning
C-kategoorias madal kvaliteet ja vastavus (üldjuhul C-kategooria uuringuid ei kaasata).
A-kategooria uuringuid iseloomustab uurimuse laiahaardeline kavandamine; osalejate selge kirjeldus,
positsioneerimine, sekkumine ja kontrollrühma(de) moodustamine; tulemustekohased mõõtmismeetodid;
kohased statistilised ja analüütilised meetodid ning aruandlus; alla 30% väljalangevus (sõltuvalt uuringu
kestvusest) või üle 50% osalusmäär prospektiivsetes kohortuuringutes; selge väljalangejate aruandlus; ja
kõrvalekallete puudumine.
B-kategooria uuringutes võivad esineda teatud kõrvalekalded, mis ei ole siiski piisavad tulemuste
mitteasjakohaseks tunnistamiseks. Need ei vasta kõigile A-kategooria kriteeriumitele ja kajastavad teatud
puudujääke, kuid ei ole tõenäoliselt suuremate kõrvalekallete põhjustajaks. Uuringus võib osa teavet
puududa, mis muudab piirangute ja võimalike probleemide hindamise raskeks.
C-kategooria uuringutes esinevad märkimisväärsed kallutatused, mistõttu nende tulemusi tuleb alati
hinnata kriitiliselt. Niisuguste uuringute kavandamises, analüüsis või aruandluses esineb tõsiseid
metoodilisi vigu ning aruandluses on suur osa andmeid puudu või on need lahknevad.”
Uuringute kvaliteedist pikemalt alates 29.lk.
II Ülevaade toitumise ja liikumisega seotud uuringutest.
+++
Loe edasi: Riiklikud toitumissoovitused 2015, 2.osa
