Raamatusoovitus teemadel: teadlik treening, efektiivne õppimine, erialane areng. Anders Ericsson ja Robert Pool “Tipp: meistriks saamise saladused” 2018 (“PEAK: Secrets from the new science of expertise” 2016). Saadavus raamatukogudes.
Raamat on peamiselt meistriks treenimisest erinevatel spordi- ja võistlusaladel, nt male, ballett, viiul, golf. Kuid otsides analoogiaid igapäevaelu väljakutsedele (nt tervis, finantsid, eraelu, hobid, õppimine), võib raamatust leida nii mõndagi kasulikku kuidas süstemaatiliselt tegutsedes tulemusi saada.
Mis on teadlik treening
Raamatu sisukorrast peatükkide kaupa [koos remarkidega].
1.Sihikindla treeningu jõud.
Lk 37. Sihikindlal treeningul [vs tavaline õppimine; kuid mitte veel teadlik treening] on hästidefineeritud, spetsiifilised eesmärgid.
Sihikindel treening on fokusseeritud.
Sihikindel treening sisaldab tagasisidet. “Te peate teadma, kas teete õigesti, ja kui ei tee, siis mis see on, mida te valesti teete.“
Sihikindel treening nõuab mugavustsoonist väljumist. See on kõige tähtsam osa.
2.Kohanemisvõime rakendamine.
Lk 63. Aju muudab oma võrgustikke erinevatel viisidel – tugevdades või nõrgendades mitut laadi neuronite vahelisi ühendusi ja samuti lisades uusi ühendusi või vabanedes vanadest. Võib esineda ka närvirakke ümbritseva ja närvisignaalide liikumist kiirendava isoleeriva kihi ehk müeliini juurdekasvu; müeliniseerumine võib suurendada närviimpulside kiirust lausa kümme korda. Kuna neuronite võrgustikud on vastutavad mõtlemise, mälestuste, liikumise kontrollimise, sensoorsete signaalide tõlgendamise ja kõigi teiste aju funktsioonide eest, võib võrgustike ümberseadistamine ja kiirendamine teha võimalikuks paljud erinevad, varem võimatud asjad – nt kiirem otsustamine, parem nägemine.
Hiljutised uuringud on näidanud, et uue oskuse õppimine on palju tõhusam ajus struktuaalsete muutuste esilekutsumise kaudu kui lihtsalt olemasoleva oskuse pideva praktiseerimise kaudu. Teisalt võib üleliia tugev, üleliia kaua kestev pingutus lõppeda läbipõlemise ja õppimistulemuse puudumisega. Aju muutub sarnaselt kehale kiiresti selles optimaalses punktis, kus seda tõugatakse mugavustsoonist küll välja, kuid mitte liiga kaugele välja.
3.Mentaalsed esitused.
Lk 81. “Mentaalne esitus on vaimne struktuur, mis vastab objektile, ideele, infokogumile või millelegi muule, konkreetsele või abstraktsele, millest aju parasjagu mõtleb.”
Lk 88. Informatsiooni mõtestamine.
Uuringud on näidanud, et põhitegur, mis määrab erialase artikli mõistmise, on see, kui palju lugeja juba varem sellest erialast teab. Sügavamalt mõistab see, kellel on rohkem juba olemasolevat infot, millega uut sissetulevat infot seostada.
[Kui loed tuttavaga sama raamatu läbi, siis tõenäoliselt saate sellest erineva sügavusega aru ja suudate ka erineva edukusega õpitut oma elu kvaliteedi tõstmiseks rakendada. Vahe toob sisse ka lugemise põhjalikkus (keskendatus sisu seostele; märkmed; konspekteerimine).]
4.Kullastandard.
Lk 118. Teadlik treening, Anders Ericsson’i, lühidalt defineerituna:
- Teadlik treening arendab oskusi, mille omandamise võtted on juba välja mõeldud ja mille jaoks on loodud tõhusad treeningmeetodid.
- Teadlik treening toimub väljaspool mugavustsooni ja nõuab õpilaselt pidevat püüdlemist oma hetkevõimetest kaugemale.
- Teadlikul treeningul on hästidefineeritud, spetsiifilised eesmärgid ja sageli see tähendab mõne aspekti parandamist soorituses ega ole suunatud üldisele edule. “Kui üldeesmärk on seatud, koostab õpetaja või treener plaani väikeste muutuste tekitamiseks, mis ühtekokku annavad soovitud suurema muutuse.”
- “Teadlik” tähendab, et selline treening nõuab inimeselt täit tähelepanu ja teadvustatud tegutsemist.
[fokusseeritud harjutamine; sarnaneb E.Tolle kohaloleku õpetusega (“Siin ja praegu: kohaloleku jõud”); soovitan ka Daniel Goleman “Keskendumine: edu varjatud pant”] - Teadlik treening hõlmab tagasisidet ja pingutuste modifitseerimist vastavalt saadud tagasisidele.
- Teadlik treening toodab tõhusaid mentaalseid esitusi ja ühtaegu sõltub neist.
- Teadlik treening sisaldab peaaegu alati eelnevalt omandatud oskuste laiendamist või modifitseerimist, keskendudes kindlatele aspektidele ja nende spetsiifilisele arendamisele; aja jooksul viib selline sammsammuline edenemine välja meisterlikkuseni.
Lk 128. 10 000 tunni harjutamise väärarusaamast. Ericsson avaldas 1993.a koos kolleegidege ühe uuringu tulemused, mida M.Gladwell 2008.a oma raamatus esitas ja sealt see liigselt lihtsustatud kujul käibele jäigi. [Lühidalt – lihtsalt kogudes 10 000 tundi harjutamist ei garanteeri meisterlikkuseni jõudmist, vaja on progresseeruvat õppimise metoodikat.]
5.Teadliku treeningu põhimõtted tööl. Top Guni õppimismeetod.
6.Teadliku treeningu põhimõtted igapäevaelus.
Lk 182. Parim viis platoost üle saada, on panna oma aju või keha uuel viisil proovile.
7.Teekond kõrgustesse.
Lk 220. Rajaleidjad – oma tegevusvaldkonnas kõrgmeisterlikkuse tasemele jõudnud asjatundjad, kes on jõudnud kaugemale oma valdkonnas eksisteerivatest teadmistest.
Lk 222. Kui on uuritud, et kuidas nad loova mõtlemisega teaduses, kunstis, muusikas jm uuendusteni jõuavad, on leitud, et tegemist on pika, aeglase ja kordusterohke protsessiga. Mõnikord teavad rajaleidjad, mida nad tahavad teha, kuid ei tea, kuidas seda teha ja seega uurivad erinevaid lähenemisi, et leida see, mis töötab. Ja mõnikord ei tea nad täpselt, kuhu lähevad, kuid tunnevad ära probleemi, mis vajab lahendamist, või olukorra, mis vajab parandamist ja jällegi proovivad nad erisuguseid asju, juhindudes sellest, mida on kasutatud varem.
[Samal teemal: Kuidas tekitada soodne keskkond heade ideede tekkimiseks – Frans Johansson “Medici efekt”.]
Kõige edukamate loovisikute uurimine kõigis valdkondades, eriti teaduses, on andnud vastuseks, et loovus käib käsikäes suure töövõime ja pikaajalise keskendumisega – täpipealt nende teadliku treeningu koostisosadega, mis uuritavatele üldse tippasjatundja võimed andsid. Näiteks Nobeli preemia võitjate uuringus leiti, et üldreeglina alustasid nad teadustööde avaldamist varem kui enamik nende kolleege ja kogu karjääri jooksul avaldasid nad teadusartikleid märkimisväärselt rohkem kui kolleegid. Teisisõnu, nad töötasid kõvemini kui kõik teised. [loe ka: Elon Musk’ raketiteadus – outwork your competitors]
8.Kuidas jääb loomuomase andega? [Lühidalt – kaasasündinud omadustel on arvatust väiksem roll. Mõtlemiskoht – kui inimene on 6-aastasest saadik viiuli mängu õppinud, siis 16-aastasena on ta “sündinud talent” mitte sellepärast, et tal oleks sünnipäraseid eeldusi vaid sellepärast, et ta on 10 aastat seda harjutanud. Sama võib vaadelda ka nt males, maadluses, tennises.]
9.Kuhu edasi?
Erialasest arenemisest ja loovusest on väga hea raamat M.Csikszentmihalyi “Kulgemine. Optimaalse kogemuse psühholoogia”.
Millisele oma elu valdkonnale saad sina rakendada teadlikku treeningut? 🙂
***
Loe ka: Juhi ennast ja võida elus – Täielik vastutus
