Nagu nimigi ütleb, siis tegemist on toitumislähenemisega, mis on kõige enam levinud mitmete vahemere ümbruses paiknevate riikide rahvastike hulgas. 2013 aastal lisas UNESCO vahemere dieedi järgmiste riikide kultuuripärandisse: Hispaania, Portugal, Maroko, Kreeka, Itaalia, Küpros ja Kroaatia.
Paljud eksperdid on siiski märkinud, et vahemere dieedi täpset definitsiooni pole võimalik luua, kuna olenevalt asukohast muutuvad mitmed toiduvalikud ja toitumisharjumused.
Mida kujutab ette vahemere dieedi järgi toitumine?
• Tarbida võimalikult palju taimset toitu. Eriti palju tarbida kiudainete rikkaid toiduvalikuid. Lisage seda kõikjale kuhu võimalik – salatid, tervislikud pitsad, supid jne. Suurendatud taimetoidu kogus on üks vahemere dieedi alustalasid.
• Piirake punase liha tarbimist ja pigem eelistage kana ning kala. Lihasid pigem tarbida vähem ning täita taldrikud rohkem taimse toiduga. Kala võiks seevastu tarbida vähemalt 2x nädalas.
• Loomsete rasvade asemel lisada toitudele rohkelt rafineerimata oliivi- või rapsiõlisid.
• Piirata kiir- ja rämpstoidu tarbimist- sellele ei ole vahemere dieedis kohta.
• Vahepaladena kasutada puuvilju, kuivatatud puuvilju ja soolamata pähkleid ja seemneid.
• Einete kõrvale juua punast veini, aga mitte rohkem kui 3 väikest klaasi päevas meestele ja mitte rohkem kui 2 väikest klaasi naiste puhul.
• Janu kustutamiseks kasutada vett. Lisaks võib juua teed ja kohvi mõõdukas koguses.
• Piimatooteid tarbitakse mõõdukalt aga laias valikus. Erinevad juustud ja piimad.
• Eelistada alati värsket ja võimalusel kodukasvatatud toiduaineid.
Holger Maiväli’ arvamus (Kaalustalla.ee treener)
Vahemere dieeti on mõneti raske kommenteerida, kuna tegemist ei ole kuigi spetsiifilise dieediga. Antud on vaid üldisemad juhised toiduvalikute osas ning täpsemad detailid jäävad inimeste endi määrata. See aga tähendab, et tulemuste saamist on raske ette ennustada.
Kaalukaotuse jaoks on seda dieeti seega raske otseselt soovitada, kuigi suur taimetoidu osakaal peaks tagama päris 
hea näljatunde vaigistamise ning ka üldise energilisuse. Seega- kui toitainete kogustel silma vähekenegi peal hoida, siis võib asja küll saada.
Hoopis selgem tundub olevat positiivne mõju tervisele. Teadlased ei ole veel päris kindlad, mis aspekt kõige enam vahemere rahvaste heasse tervisesse panustab, aga toitumisel on selles kindlasti oma osa. Heasse tervisesse panustab ka tihedam päikese käes viibimine ja rohke kehaline aktiivsus.
Kokkuvõttes võiks öelda, et vahemere dieet on täitsa mõnus toitumislähenemine, mis panustab eelkõige paremasse üldisesse tervisesse. Kaalukaotuseks või füüsilise vormi parandamiks ei pruugi ta aga kõige ideaalsem olla, sest puuduvad täpsed juhendid, mis tulemusi tagaksid.
Siinkohal tasuks kaaluda dieetide ühendamist, kus toiduvalikud oleksid vahemere dieedist ning kogused pigem mõne treeneri loodud nõuannete põhjal.
Kasutatud kaalustalla.ee artiklit