Nippe suitsetamise mahajätmiseks

Kuna suitsetamine tekitab füüsilist ja psüühilist sõltuvust, mis sind pikema aja jooksul tasapisi ja järjekindlalt haigeks teeb, siis proovi midaGIGI teha, et seda lõpetada. Mõned nipid:

  1. Alati kui suitsetad, mõtle kuidas seda maha jätta. Kui oled ahelsuitsetaja ja tõmbad 4 minutit ühte suitsu ja 20 tükki päevas, siis 4 x 20 = 80 minutit, s.o. 1 tund ja 20 minutit. Mingi mõte ikka tekib, kuidas loobuda.
  2. Kui päevapealt mahajätmine ei õnnestu. Oled nt 3 päeva ilma ja rohkem ei kannata, teed ühe suitsu ja läheb jälle vedur sõitma – ära tunne ennast halvasti, “premeeri” ennast selle eest, et olid 3 päeva ilma suitsuta ja maanda oma suitsunälg.  Ja kui tunne tuleb, siis proovi jälle max kaua ilma olla… ja premeeri. Sellise meetodiga nikotiinikud ei koge enesespettumust ja proovivad edaspidi ka loobuda. Mida pikemaid ja sagedasemaid suitsuvabasid perioode teil on, seda kergemini te harjute olema ilma suitsuta.
  3. Psüühilise sõltuvuse vastu. Hakkad uuesti suitsetama mingil rumalal põhjusel, nt igav on. Sellel tasandil sa tunned ennast ise kõige paremini – manipuleeri endaga, proovi ennast “üle mängida“. Tee kasvõi midagi tobedat, et igav ei oleks.
  4. Kasuta ära soodsat olukorda mahajätmiseks, nt gripp, uus töökoht, lähed trenni, kolid, raha pole.

Mis peitub sigaretis?

Fakt: suitsetamine rikkub TÕSISELT sinu tervist!

Mis peitub sigaretis?

Metopren – putukamürk, mõjutab loote arengut, nt konnadel võivad aine toimel areneda kuni seitsmejalgsed järglased.

Benso(a)püreen – Esineb ka kivisöetõrvas. Sisaldab kantserogeene, mis tekitavad vähkkasvajaid.

Arseen – Tugeva toimega mürk, mida nimetatakse mürkide kuningaks.

Atsetoon – Kasutakse muuhulgas lahustina ja küünelaki eemaldamiseks.

Plii – Kasutatakse bensiini lisandina, akude, laskemoona, kristallklaasi valmistamisel. Inimesel kahjustab peamiselt seedetrakti ja kesknärvisüsteemi, ühendid väga mürgised.

Formaliin – kasutatakse antiseptilise ainena ja koepreparaatide fiksaatorina.

Tärpentiin – kasutatakse õlivärvide lahjendamiseks.

Propüülglükool – Kasutatakse salvide koostises, erakordsete lahusti omadustega alkohol.

Butaan – Vedelgaas, kõige plahvatusohtlikum kütuseliik.

Kaadmium – Peamiselt sissehingatav mürk, tekib plastmassist, värvainete, kummi jne töötlemisel või põletamisel.

Ammoniaak – Terava lõhnaga värvuseta gaas, vesilahust nimetatakse nuuskpiirituseks, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel.

Benseen – Kivisöetõrvast, naftast saadav värvuseta vedelik. Kasutatakse värvide, lõhkeainete, ravimite, plastmassi valmistamisel, seguna mootorikütuseks.

Mõjuvad põhjused miks püsida mittesuitsetaja:

  • Suitsetajast saab tõenäoliselt 8 korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast.
  • Mittesuitsetaja elab keskmiselt 20-25 aastat kauem kui suitsetaja.
  • Tubakatööstuse oskuslikul manipuleerimisel muudetakse noored suitsetajad kiiresti nende eluaegseteks klientideks.
  • Suitsetades toetate tubakatööstust. Tubakatootjad teadsid juba 1950-tel aastatel, et tubakas põhjustab vähki ja et suitsetamisega tekib sõltuvus.
  • Kõrgema elatustasemega riikides jääb suitsetajaid aina vähemaks. Tubakatootjad on alustanud madalama elatustasemega riikides ulatuslikke reklaamikampaaniad, et õhutada inimesi oma tooteid tarbima.
  • Suitsuta tubakas (närimistubakas) pole vähem ohutu, see põhjustab suuõõne vähki – eriti huule, keele ja neelu piirkonnas – ja on seotud siseorganite kasvajatega.

Teadlased on leidnud sigareti koostises, mida suitsetaja endale sisse hingab ja mis sigaretisuitsu kõrvalvoo kaudu keskkonda levib, üle 4000 eluohtliku keemilise aine.

Suitsetamise tagajärjel haigestub Eestis igal aastal arvestuslikult 3000 ja sureb 2000 inimest.

Vaata: Elagem tubakata